Initsiaatorite tuvastamise üksused hõlmavad tüüpi, jääkkogust, puhtust, stabiilsust ja polümeeri ühilduvust. Tavaliselt kasutatavad tuvastamismeetodid hõlmavad gaasikromatograafiat, kõrgjõudlusega vedelikkromatograafiat, massispektromeetriat, spektromeetriat ja elektrokeemilisi meetodeid.
Gaaskromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) on oluline meetod initsiaatorisisalduse määramiseks, mis sobib fotoinitsiaatorite sisalduse määramiseks kiirgusega kõvendatud katetes. Seda meetodit kasutatakse ka üheksa fotoinitsiaatori, sealhulgas bensofenooni ja 4-metüülbensofenooni üheaegseks määramiseks toiduainete pakkematerjalides. Avastamismeetod loodi proovide eeltöötlustingimuste ja GC-MS tuvastamistingimuste optimeerimisega.
Initsiaatori kontsentratsiooni tiitrimine on polümeeri sünteesi ja kemikaalide tootmise oluline kvaliteedikontrolli etapp. Peroksiidi initsiaatori sisaldus määratakse jodomeetrilise tiitrimise või tseeriumsulfaadi tiitrimise abil, asoinitsiaatori kontsentratsiooni analüüs aga põhineb diasorühmade lagunemisomadustel.
Makromolekulaarsete fotoinitsiaatorite toimivuse hindamine hõlmab fotoinitsieeritud polümerisatsiooni kineetikat, termogravimeetrilist analüüsi ja katte toimivuse testimist. Näiteks trimetüloolpropaantriakrülaadi polümerisatsiooni initsieeriva PTF fotoinitsiaatori maksimaalne reaktsioonikiirus on 0,037 s-1. Termogravimeetriline analüüs näitab, et selle termiline stabiilsus on kõrgem kui 1173 fotoinitsiaatoril. Katte toimivuse testimine näitab, et efekt on parem, kui PTF-i kogus moodustab 4% kõvendussüsteemi massiosast.
